Lõpp

Hei sõbrad :)

Mõtlesin, et pean ikka mingi kokkuvõtva postituse ka tegema.
Olen Eestis juba olnud poolteist nädalat aga päris ära kohanenud ma veel ei ole.
Eesti elu võrreldes Portugali omaga on ikka väga igav.
Sealsed inimesed, kellega ma suhtlesin, elasid sama elu nagu mina - ehk lihtsalt nautisid elu. Siin aga enamus käivad koolis/tööl ja nendega plaanide tegeime on keerukam, ühist kokkusaamist peab juba päevi ja hullemal juhul ka nädalaid ja kuid etteplaneerima.

Portugalist lahkumine ei olnud üldse kerge, sest pool aastat tagasi alustasin ma seal uut elu - uus riik, uus kodu, uued sõbrad. Kõik oli täiesti uus ja ma harjusin selle kõigega väga ruttu, seega pole midagi imestada, et mul oli väga kurb sealt lahkuda. Eriti raske oli öelda head aega oma sõpradele ja tuttavatele aga kindlasti plaanin ma lähiajal tagasi minna Portugali ja külastada ka kõiki teisi oma kalleid üle Euroopa.

Viimased sealsed päevad võtsin ma lihtsalt viimast, käisin palju väljas, kas siis niisama jalutamas või kohalikku ööelu nautimas.
Sõbrapäeval läksime Ali ja Muhammetiga peole, metroos märkasin aga seltskonda, kellel oli palju südamekujulisi õhupalle. Ali oli nii armas, et seepas ühe neist mulle selle seltskonna käest :)

Mainimata ei saa ka jätta oma head sõpra Portugali veini, kes tegi nii mõnegi õhtu/öö toredamaks :D





















Lisaks heale veinile on Portugalis kõige paremad kondiitritooted, mida ma kunagi olen söönud, minu lemmikud  on kindlasti Pastel de natad, Salame ja šokolaadi muffinid.

Heast joogist ja söögist aga tähtsam osa oli kohalikel inimestel ja mitte ainult nendel, kõik keda ma seal kohtasin olid lihtsalt SUPER toredad ja sõbralikud :) Portugalis ei ole mingi probleem saada kasvõi metroos või bussis tuttavaid, inimesed on vastutulelikud ja avatud.
Portugal ise aga on ilus riik, ilusa kultuuriga, see on koht kus ma võiksin vabalt uuesti elada või siis Hispaanias, mis samuti võitis minu südame.

Ma ei vahetaks oma kogemust mitte millegi vastu, sest see oli hindamatu ja uued sõbrad on asendamatud!
Nüüd on mul pea kõigis Euroopa riikides mõni inimene ees, kellele külla sõita :)


Aitäh teile, kes hoidsite mu blogil silma peal ja elasite kaasa minu seiklusele :)



Merka

Madeira ja nädalad enne seda

Hei sõbrad :)


Enne kui ma jagan oma muljeid ja pilte Madeira kohta, räägin ka kiirelt oma eelmistest nädalatest enne reisi :)

Kuna käsil on olnud minu viimased nädalad siin,  tahan teha võimalikult palju ja arvan, et see on mul ka õnnestunud.
Näiteks sattusin ma üks õhtu enne pidu ühe tsiki juurde, kus kõik olid väga hasardis joomismängudest..
Kui meie Eestis mängime Bailat, siis sellel õhtul toodi välja mingid imelikud elukad, keda tuli ühest ruumist teise liigutada ja üleliigsetest lahti saada.

Ära ei tasu ka unustada minu ja Muhammedi lemmiku kebabikoha külastust, see on mõnikümmend meetrit enne Erasmuse baare, seega on see selline koht, mida meile meeldib külastada enne peo algust, mitte peale pidu nagu mul Eestis kombeks on. Üldse, meil pole Eestis ühtegi normi kohta, kus saaks süüa õiget donerit(vähemalt mitte Tartus).

Näitan teile ka ühte pildikest, mille tegin mõned nädalad tagasi meie ''pink streetist'', sellel tänaval on hunnik igasuguseid huvitavaid baare ja nagu ma olen ka varem rääkinud, siis enamus inimesi ostab seest joogi ja tsillib väljas tänaval.




Ja oma eelmises postituses mainisin ma ühte imelikku baari, mille nime ma ei tea.. No see baar asub ka sellel samal tänaval. Ja lõpuks ma nägin ka koha nime(ukse peal oli plakat nimega) aga ega see mulle meelde ei jäänud. Igatahes olen ma seal nüüd päris mitu korda käinud, ei teagi mis mind sinna ikka ja jälle tagasi viib(muusika see kohe kindlasti ei ole ja odavat õlut sealt ka ei saa), võibolla see imelik suur kitse pea mis keset seina ripub? Igatahes on see popp koht ja viimane kord ma seisin isegi päris kaua järjekorras, koos vanemate daamidega..



Oma toredate saksa tüdrukutega veetsin ma ka viimastel nädalatel päris palju aega koos. Nüüd on nemadki juba tagasi oma kodumaal nagu minu enamus siinseid sõpru :(
Lisa rääkis mulle juba tükk aega tagasi ühest väikesest restoranist, kus on käsitsi kirjutatud menüü, väga odavad hinnad ja super toidud.
Lõpuks me sinna ka kõik koos läksime.
Tõesti, restoran oli väike, kõigest 6 lauda.

Ja tõesti, menüü oli käsitsi kirjutatud ja ilmselt kirjutavad nad selle iga päev uuesti, sest kui õhtu jooksul mõni söök otsa saab siis nad tõmbavad selle pastakaga menüüst maha.

Ja tõesti, hinnad olid odavad! Ja tõesti, söögid olid super head!!!! Maksta Lissabonis lõhe eest 4,75 on ikka mega odav. Me sõime oliive ja saia, prae, magustoidu ja jõime veini, kokku pidi igaüks lõpuks maksma 9 euri, teretulemast paradiis!

Minu üheks vaieldamatuks lemmik baariks Lissabonis on koht nimega Park, see asub parkimismaja 6ndal korrusel. Esimest korda kui ma sinna läksin olin suht hämmingus. Läksin sinna veel ühe kutiga, kellega esimest korda kokku sain, mõtlesin, et ei tea mis nüüd juhtuma hakkab?! Oleks ju veits kahtlane tunne kui mingi kutt kellega sa just kokku said viib sind autode jaoks mõeldud parkimismajja? Väljas ei olnud ühtegi silti mõne baari kohta..
Minu õnneks midagi halba ei juhtunud ja tänu talle ma selle koha avastasin :)
Super vaatega koht, nii sise- kui välisalaga. Kahjuks mu telefon ei suuda anda edasi seda ilusat vaadet :(

Bairro Alto(koht kus me alsutame oma peoõhtu) asub phmt mäe otsas ja sinna saamiseks tuleb ennast alati ette valmistada, sest see ei ole kõige kergem. No muidugi kui minna sinna ringiga, siis võib kergemini hakkama saada aga päris mäevabalt siiski mitte.
Igatahes on see korralik treening enne pidu, eriti kui veel kontsad jalas on. Pildil on näha selle teekonna üks osa, teine samasugune on veel, iga kord kui ma seda teed kasutan üritan mõelda positiivseid mõttedi, näiteks, et see on hea saavutamaks ilusamaid jalgu :D


















Minu majast mõnesaja meetri kaugusel on üks ööklubi nimega Lux, mul oli ilge soov sinna koguaeg minna ja lõpuks mu unistus ka täitus. Minu kahjuks ei olnud see koht selline, kuhu ma veel tahaks minna ja veel pileti eest 10 euri maksta..
Klubi ise oli igati kihvt ja vinge aga muusika ei olnud üldse minu jaoks.

Ühel pühapäeval tegin väikese tuuri oma kodukoha Alfama ümber ja külastasin ka kunstimuuseumi.
Muuseumi osa, kus olid rõivad ajas mu pea täiesti sassi, mitte, et need rõivad sellise mõjuga oleks olnud, oi ei.
Lihtsalt sinna oli pandud efekti lisamiseks hunnik peegleid, nad küll hoiatasid enne sisenemist, et see võib olla veidi häiriv aga ma ei uskunud, et see mind väga mõjutab.
Kõige alumine korrusl(kahjuks sellest osast pilte ei võinud teha) oli üles ehitatud nagu filmis, teate küll neid filme, mis räägivad pangaröövist. Neis pankades on tuhandeid väikeseid bokse, kus inimesed on oma raha pannud. No vot täpselt selline see välja nägigi, metallist boksid maast laeni ja siis mõni boks oli lahti ja seal sees oli kunstniku looming. Igaatahes oli see üpriski jube, kõlaritest lasti veel mingit jubedat juttu ka.

Minu Erasmuse aeg ei saanud alguse mitte Lissabonist vaid Santaremist, kus ma veetsin kaks nädalat oma keelekuruse pärast. Samal kurusel oli ka kaks tsikki ja üks kutt Prantsusmaalt, kes jäid peale kursust sinna samasse ka õppima. Seega võtsime me kaks nädalat tagasi ette teekonna sinna tagasi, et minna neile külla :)

Kuigi Santarem on üpriski tilluke oli seal endiselt kohti, kus me veel käinud ei olnud või oli kohti, kuhu me veel tahtsime minna:)

Käisime ka kõik koos ühes väga mõnusas restoranis söömas, selle koha juures meeldis mulle just sisekujundus, seintele oli maalitud pullide võitlusareen või täpsemalt tribüünide osa.

Oma viimase õhtu Lisadega veetsin ma illegaalses hiinakas. Ma algul ei saanud üldse aru, et mis mõttes illegaalen? Nagu nimi on selline või ongi illegaalne toidukoht? Lõpuks ma siis mõistsin, et see viimane variant.
Martim Moniz on piirkond Lissabonis, kus on suur ''kaubamaja'', mis on hiina kräppi täis ja lisaks on selles piirkonnas üldse hunnik hiina poode ja söögikohti. Illegaalseid hiinakas on seal samuti hunnik. Nende leidmine on täitsa naljakas, käid kõik uksed läbi ja otsid mõnda hiinakeelset märget, sellest tulenevalt ka tead, et selles majas on hiinakas. Kuna tegemist on illgeelsete kohtadega ei ole ühtegi silti ega midagi sellist, mis viitaks toidukohale. Tegemist on tavaliste korteritega elamumajades, kus on püsti pandud ''restoran''.

Menüü valik ja toidu kvaliteet aga ei jää mitte kuidagi alla legaalsele hiina toidukohale.
Aga hiinlaste õlu sakib!

Vahepeal tuli mulle külla ka Flore(prantuse tsikk Santaremist), algse plaani kohaselt pidi ta minu juurde jääma üheks ööks, et saaksime päeval shopata ja õhtul peole minna aga kuna meie esimene peoõhtu oli väga meeleolukas jäi ta minu juurde ka veel teiseks päevaks:)

Ma tutvusin teisipäeva õhtul ühe noormehega ja ma poleks iialgi uskunud, et pärast meie koosveedetud viit päeva, tunnen ma sellist kurbust, et pean talle hüvasti ütlema. Aga selline on elu ja loodetavasti ei olnud see viimane kord mil teineteist nägime :)

Aga aitab nüüd muust jutust ja jõuame lõpuks Madeira juurde:)

Veetsin sellel imelisel paradiisisaarel kõigest 4 päeva aga olen kindel, et see on parem kui mitte midagi ja ma suutsin selle ajal jooksul näha üpriski palju :)

Madeira lennujaama saabudes võttis mind vastu päike ja mõnus soojus, Funchali kohale jõudes aga ootas mind ees juba vihm ja mõne tunni pärast jälle päike :D Tõesti, sellel saarel muutus ilm ikka tohutu kiirelt. Ühes kohas võis olla nii palav ja teises kohas aga murdis külm tuul.

Funchal on Maderia suurim linn, teised olid pigem külakesed minu jaoks kui linnad. Ma veetsin kõik oma ööd seal, sest leidsin seal väga mõnusa hosteli, mida soovitan julgelt ka kõigile, kes soovivad sinna reisida(Phil's heaven). Mind võttis vastu tõsiselt sõbralik ja abivalmis omanik Phil, kes peab seda kohta oma naisega. Nad mõlemad on noored ja tõsiselt ägedad inimesed.

Phil aitas mind kõvasti, broneeris mulle ühe tripi, kuhu tahtsin minna, soovitas kohti, mida kindlasti peaksin külastama ja tegime mulle kõikidest söökidest ja jookidest nimekirja, mida peaksin oma reisi jooksul proovima,

Hostel ise oli väga puhas, super vaatega ja kodune:)

Vanalinnast võibolla veidike liiga kaugel aga mul noored jalad, niiet ei võtnud tükki küljest mäest ülesse ja alla kõndida:) Seda otseses mõttes, sest Madeira on vulkaanilise tekkega saar, seega see ongi üks suur mägi, sealsed teed on KREISID, ma hoidsin koguaeg hinge kinni kui ma seal sõitsin. Bussijuhid on hullud, kihutavad mööda kitsaid teid, ühel pool kalju ja teisel pool kuristik. Ja kui tulemas on mõni käänak siis lasevad signaali, et vastu tulev autojuht seda teaks, sest muidu juhtuks õnnetus.

10% inimestest Maderial ei ole oma maja juurde viivat teed, seega peavad nad mägedest ülesse-alla ronima, et saada peateele..

Saar oli täis turiste, küldki ei ole päris turismiperiood aga siiski, väga palju turiste. Peaaegu enamus neist olid vanemad inimesed(inglased, sakslased ja prantslased moodustasid enamiku).

Ma läksin Madeirale täitsa üksi, sest ei leidnud kedagi, kes oleks samal ajal liituda tahtnud aga lõpp kokkuvõttes ei olnud see üldse paha, ma sain teha seda mida mina tahtsin, minna siis kui mina tahtsin, süüa seal, kus mina tahtsin, ma ei pidanud arvestama mitte kellegiga. Ja ma ei olnud ainuke üksik, hostel, kus ma peatusin oli ükskuid reisijaid täis. Näiteks oli minu toas üks üli tore Austraaliast pärit naine, kes võttis aja maha, et tulla peaaegu aastaks Euroopasse reisima, vot see oli alles naine!

Funchal on väga armas linn, vanalinn oli aga aastaid tagasi väga nukker ja siis tuli ühel kunstinuk mõte maalida peaaegu kõigile vanadele ustele ilusad pildid, et muuta vanalinn ilusamaks ja elavamaks. 

Keset linna oli kaks kanalit(no mitte päris kanalid aga ma ei tea kuidas neid nimetada), mida mööda jooksis vesi, mis tuleb ülevalt mäe tipust, seekord olid need üpriski tühjad aga ühel aastal oli vett nii palju, et lausa tuli üle äärte.

Sealsed kirikud oli väiselt suht sarnased, kõik olid valged aga torn ja küljed olid hallikas-pruunidest kividest.

Oma teisel päeval sõitsin ma Baia d'Abrale, mul ei olnud õrna aimugi, mis koht see on aga Phil soovitas mul sinna minna. Kuna ma ei teadnud mida oodata panin ma selga tavalised igapäevased riided. Kohale jõudes sain aru, et tegemist on põhimõttelisel matkarajaga ja mul olid jalas kivikestega baleriinad :D Oi kus see tegi nalja seal rajal truninud papidele ja mammidele :D

Mul nagunii ei ole mingeid matkajalanõusid, seega oleks ma sinna nendega nagunii pidanud minema :D

Igatahes jäin peale 6km ellu, ainult üks varvas sai veits kannatada.

Teekond ise oli suht raske, koguaeg ülesse ja alla mööda mäge, eriti ränk oli lõpp ja ma olin juba peaaegu alla andmas aga kui ma nägin kõiki vanemaid inimesi, kes mulle sealt ülevalt vastu tulid ei suutnud ma asja pooleli jätta.

Oma kolmandal päeval läksin ma saare lääne ossa ja mägedesse. Selle jaoks borneerisin ma endale tuuri ühe firma kaudu, see oli väga hea valik, kuna nii sain ühe päevaga väga paljudes kohtades käia.

Cabo Girao on mere äärne kalju lõuna rannikul ja on eriti populaarne, kuna sinna on tehtud klaasist platvorm, et sa näeksid läbi selle.

Järgmine peatus oli Ribeira Brava, mis oli väike linnake. Seal võis näha samas stiilis kirikut nagu Funchalis.

Madeira lõunaosas kasvatatakse banaane, banaani taime eluiga on umbes 8 aastat aga kõige paremad banaanid tulevad esimesel aastal. Banaani taim kannab banaane kord aastas. 

Madeira põhjaosas kasvatatakse aga viinamarju ja seda just Madeira veini tegemiseks.

Kõige pikema peatuse tegime Porto Monizis, mis on põhjarannikul asuv linn. See linn on kuulus just oma looduslike basseinide poolest. Nimelt asetsevad seal ookeanis kivid just nii, et vesi läheb nende vahele ja tekitab basseinid. Kahjuks oli vesi liiga külm, et neid ise järgi proovida.

Sao Vicente

Neljanda ja ühtlasi viimase päeva tsillisin jällegi Funchalis.

Nagu ma enne mainisin, andis Phil mulle kaasa soovituse söökide ja jookidega, mida ma peaksin kindlasti proovima. Seda ma ka tegin.

Esimeseks proovisin kalafileed banaaniga(Espada), ma kahtlesin alguses, sest see kombinatsioon tundus liiga imelik aga see oli võrratu! Ja kõrvale jõin Nikitat(kokteili sisse läheb jäätis, õlu ja ananassi tükid)

Teine asi mida ma proovisin oli liha vardas(Espetada), tegemist on veiselihaga mis on maitsestatud küüslaugu ja soolaga.

Kolmandaks sõin tuunikala, mis oli samuti väga hea. Kõrvale jõin kohalikku jooki nimega Poncha, mis on tehtud suhruroo rummist, suhkruroo meest ja sidrunimahlast. ÖAAKKK, see oli tõisiselt vastik, esiteks on see kange(25kraadi) ja jube tugeva ja vastiku maitsega.

Nii mu aeg seal läbi saigi, tuli tagasi Lissaboni sõita. Lennukisse istudes teatati, et meie kotid piserdatakse üle mingi spreiga, et me ühtegi putukat Lissaboni ei viiks:D Loodan, et ma siis ühtgi kaasa ei toonud endaga :)

Sorri, et postitus nii pikk tuli :)